Cobra seriaali vaatasin ka tööl vahel igavusest, aga peaosalise sama nime kuulmine teeb meele mõruks ja nii ma parem seda enam ei vaata :-))) Aga on asju mida tegemata ei saa jätta ja nii asusin 6. hooaega sissejuhatavat suusaüritust kokku kutsuma.
Kui Kütioru suusakeskuses 10 kohalise palkmaja rentisin, siis ei kahelnud ma kordagi, et me sinna ära ei mahu. Häid lambaid mahub ju palju ühte lauta :-) Täpselt nii juhtuski, et kõikidel oli küljealune pehme. Miks Von-l meeldis sauna põrandal mõlemad ööd magada, see jääb kõigile mõistatuseks.
Kui Kütioru suusakeskuses 10 kohalise palkmaja rentisin, siis ei kahelnud ma kordagi, et me sinna ära ei mahu. Häid lambaid mahub ju palju ühte lauta :-) Täpselt nii juhtuski, et kõikidel oli küljealune pehme. Miks Von-l meeldis sauna põrandal mõlemad ööd magada, see jääb kõigile mõistatuseks.
Kohale jõuti planeeritult. Tallinnast tulid I.Ilmar, Inx, Erka ja üle pika aja jälle Lea, lisaks Aare ja Pipi. Kohalikke oli rohkem. Emaene, Seeme, Rassu, Näx, Margo, Albert, Laura, Von, Matthias, Mari-Liis, Gerda ja mina. See pool tundi hilinemist oli õhtu plaanidesse juba sisse kirjutatud. Trablmeiker Pipi koostöös Aarega tegid oodatud käigu Lõunakeskusesse, aga Aare oma raske jalaga korvas selle kiiresti. Olen alati imestanud, et miks päälinnlane alati lõunakasse läheb, see ju kõige aeganõudvam tegevus, aga ju on see ürituse programmi juurde kuuluv osa. Ikka tahaks ju ennast sirutada, sisikonda kortsu lasta jms.
Seni kuni teised saabusid sain ma maja elektrivõrku tundma õppida ja ahjudega tegeleda, veel pidin matkaks tõrvikud ette valmistama, lambiõliga täitma. Elekter oli nii sitt, et kui pliidi tööle panin läks telekal pilt ära. Päevavalguslamp ei tahtnud põlemagi minna.
Ajapikku sai süsteem selgeks ja pliidil süüa tehes ja vett keetes tuli teleka vaatamine lihtsalt ära unustada. Keset maja olev ahi küttis maja hoolega, sama agaralt puhus külm akende ja palkide vahelt ka sisse.
Kui tuli oli all, siis polnud hullu, aga korra öö jooksul pidi ikka tuld alla tegema. Aga asjadest järjekorras.
Kui kõik olid kohal, panime ruttu soojemalt riidesse ja läksime matkama.
Kuna ilm oli krõbekülm, siis lühendasin veidi rada ja tervet ringi orule peale ei teinud. Suuremast lumes müttamisest päästis ka matkarajal sõitnud ATV, mis sinna raja ette oli pressinud.
Juba alguses sai selgeks, et odavad tõrvikud jätavad kinnastele traktoristi lõhna juurde ja hingamisteed saavad paraja pahvaka tahma, aga ilus oli küll pimedas niimoodi kambas liikuda. Kuna Pipi ja Aare olid alles Lõunakeskuses varusid täiendamas, kui teised jõudsid, siis otsustasime, et hakkame astuma, aga Aare üllatas ja vaevalt olime saanud 5 minutit kõndida, kui Gerda helistas, et hilinejad jõudsid. Võtsin siis 2 tõrvikut ja kõndisin neile vastu.
Teised samal ajal tegid joogipausi.
Kui kõik koos olid sammusime edasi. Kuna esimene pool oli valdavalt teel vantsimine, siis mingeid kadusid ei olnud, aga kui rada lumme keeras, siis hakkasid suitsetajad veidi maha jääma. Suitsetamine maksis Erkale ja Pipile kätte :-)
Vahepeal helistas Gerty, et kogu kompleks on pime. Kõrval majas pidi õhtul disko olema, ju pani DJ oma võimenduse taha ja see lõi korgid välja. Paar korda üritati, aga siis jäi elekter pidama.
Meie mõõtsime lund, uurisime külmunud hiirt ja rebasesitta, suurt pakast ei pannud tähelegi.
Matkaliste orienteerumistaju oskasin igatahes segadusse ajada, paljud ei saanud arugi, kui samale teele tagasi jõudsime.
Majja jõudes oli söök valmis ja saun soe, Gerda oli oma tööd hoolega teinud.
Kalapüügil tehtud reegel, et mingit naiste ja meeste saunas käimist enam ei ole. Kõik kas käivad saunas või ei käi. Nii sujus õhtu palju paremini. Väljas oli paras kohev kiht värsket lund ja see kutsus püherdama. Ma olin nädal varem Mati pool lumes käinud ja teadsin, et all on jäine kiht ja seega võtsin ettevaatlikult, aga Von ja Margo veeretasid end lausa mäest alla. Ma Margot ei tea, aga Von oli hommikul nii ära kriibitud, nagu oleks kassidega maganud.
Saun kestis pikalt, isegi laulmine ja pillimäng sobitati saunaga kokku. Magama sain kõvasti peale kuut hommikul.
Ega palju mõnuleda ei saanud, sest hommikusöök oli minu teha ja mõni võis ennast juhuslikult üles ajada ja kus see häbi ots siis, kui puder valmis ei ole.
Igatahes kell 10.00 oli söök laual ja kuni Otepää MK etapi teleülekande alguseni jorlatasime hommikulauas. Loomulikult elasime omadele kõvasti kaasa. Kiku küll esines tagasihoidlikult, aga Jack ja Andrus tegid heameelt oma teise ja kolmanda kohaga.
Kõht oli nii täis pargitud, et lõunat ei tahtnudki. Kõik kolistasid mäele.
Panin Matule esmakordselt suusad alla ja pidin üllatusest tõdema, et seisab küll ja sõidab ka. Tõsi, juhtimisega oli tegemist, aga põhiline oli olemas, hoidis tasakaalu. Tunnikese pidas vastu, siis kelgutas emaga ära majja ja mina sain lumelauaga lustima minna.
Mari oli tõstukiga hädas ja mossitas vahel, aga pidas vastu, teised nautisid mäge nagu oskasid.
Vahepeal oli Eestimaa Uhkus hr. Maanus kohale ilmunud ja käisime teda tervitamas, see kestis parajalt kaua ja kuna tõstuk lagunes vahepeal ära, siis mäele enam ei jõudnudki. Mari-Liis jt. sõitsid tõstukiga üles, kui ratasteblokk, mis trossi hoiab Mari jalge ette maha kukkus.
Tagantjärele mõeldes, päris jubedasti oleks võinud minna. Alles mul oli maanteel juhtum, kui sõjaväe autol tuli kahur tagant ära ja ma sellest pool sekundit varem mööda sõitsin, nüüd Mari-Liisil. Keegi sihib mööda või paneb kätt ette.
Käisin piletimüügis kauplemas, et tuleme homme tagasi ja sõidame puuduvad 2 h tagasi, mingi kokkuleppe sain.
Õhtu algas jälle saunaga, söögiks pakuti suppi. Palju vahet eelmise õhtuga ei olnud, ainult pilli ei mängitud, sest sõrmed olid väga hellad ja ei kannatanud tinistamist. Matu alustas ka pärastlõunal oksendamist ja see tegi murelikuks. Eks tal see moodne kõhugripp oli.
Õhtupoole tõmbasid Piret ja Aare lesta.
Von tegi kõigile viktoriini, mis pakkus palju nalja, ainult vihjed läksid kuidagi ühte auku, st vastasvõistkonnale ;-)
Keegi jäi veel sumisema, kui voodisse pugesin. Sel ööl avastasin, et külma puhub koledasti akna vahelt. Sain sinna kaardina ette panna, aga kusagilt tuli ikka. Lahendasin asja nii, et nina panin vastu Gerda selga ja kõrva peale kergitasin lina, igatahes magama suutsin ära jääda.
Kui kella 5 ajal käisin ahju tuld tegemas, siis imestasin kuidas Von ja Näx rahulikult magada said. Üks oli elutoas auklikul diivanil nagu taskunuga, teine ikka sauna põrandal. Eks Liviko soe pesu aitas :-)
Varakult sättisin end pliidi kõrvale, et pannikaid küpsetada. Sain just taina valmis, kui avastasin, et panni polegi kaasas. Ahju ees maas vedeles mingi vana teflonpann, millelt teflon oli maha kraabitud. Reedest saadik oli seda jalaga eest tõugatud ja nüüd oli ta jõudnud ahju alla. See paistis nii jube välja, aga koogid said päris korralikud. Tegin suurema kuhja, sest Ene ja Sass pidid ka tulema, aga ei tulnud nad ühtigi. Koogid söödi ikka ära.
Lapsed käisid veel paar tundi mäel, meie seni marineerisime ja ajasime elu sisse. Lõpuks tuli ikka kätte hetk, kui pidi laiali minema. Natukene siblimist ja autokolonn liikus juba Võru poole. Tugevamad käisid õhtul veel Sassi juures saunas. Mul tuli sel nädalal 4 korda sauna ja kõik korrad sai ka lumes käidud, päris väsitav oli. Lõpuks kui koju sain vajusin poolsurnult voodisse.
Aprillis vaatame, mis paaditamisega saab.
