Kalapüük 2008

Sel korral kogunesime Kanepi külje all oleva Jõksi järve kaldale. Laager sai püstitatud laululava kõrvale, kus lõkkeplats oli käepärast ja lavakaar pakkus vajadusel vihmavarju. Nagu tavaks on saanud ööbisime sõjaväelaste köetavas telgis, kuhu mahub julgelt 20 inimest. Ega magada seal eriti ei saanud, sest õhtu venis pikaks ja külili viskasid viimased alles koidu ajal. Vahepeale jäi lustakas õhtu koos "velkommdringi" ja Jägermeistriga, mis nii mõnegi mehe ära kurnas ja unehõlma kiskus. Tõx oma rusutud olekuga meelitas nagu moos naljatavaid ja pilkavaid kaaslasi kärbsena ligi. Sai ka tantsu vihutud, aga enamasti tundus see sel korral just meestele meeldivat, miks muidu maskuliinne kamp sünkroonis tammus. Imestav Ilmar demostreeris taas üle pika aja oma leivanumbrit "kahvli-kartuli tantsu", mis tal endiselt hästi välja tuli. Hilinenud Aarele tuli uus kartulilaar keeta, aga see kulus ka teistele marjaks ära, sest mugulad tundusid sel õhtul väääga maitsvad olevat. Eks oma rolli mängis siin ka värske õhk ja tühi kõht. Varem võrguga püütud kala tegime vana hea kombe kohaselt Margo ahjus lõkketulel saepuruga suitsutades. Luid oli parajalt, aga maitses hästi ja seda kauemaks jätkus. Lapsed leidsid omale tegevust rattasõiduga ja hiljem ka trifaad mängides. Pipi otsustas ka nendega kaasa lüüa, aga see lõppes üsna kurvalt pimedas kukkumisega. Olles hämaras jätnud ümbruse tutvumisega seotud tegevused teostamata astus ta mingis kohas poolemeetrisest astangust tühjusesse. Gravitatsioon on võimas jõud ja maa haaras Pipi oma embusse varem, kui ta selleks valmis oli. Tulemuseks valutav õlg, mis hiljem pühapäeval traumapunktis osutus rangluu nihestuseks. Kui väiksem seltskond end lõkke ümber sisse seadis sai üks korralik kuivanud kuusk tulle sokutatud, leegid olid lummavad ja sädelus kattis öise taeva. Edasine jääb mulle mõistmatuks, sest korraga üritas Gerda mind äratada, et ma telki magama tuleksin. Ise olin veendunud, et vestlen kaaslastega edasi, aga ümbrust silmitsedes sain aru, et tukun üksi lõkke ääres ja teised juba soojas telgis põõnavad. Viskasin siis ka vähekeseks külili.

Pärast paari-kolme tunnist põõnamist ajasin end vägisi üles ja suunasin põhirõhu hommikusöögi valmistamisele. Peavalu tõrjusin Ibumax 400 abil. Põhisöök oli sel korral riisipuder, millele sekundeerisid vanad tuttavad lisandid Roim tomatis, sprotid, singid-vorstid-juustud ja muidugi müsli jogurtiga. Päris mitmel mehel oli olemine üsna ebamugavaks tarbitud ja nii said kalad toidetud ja kassid söödetud :-)

Hommikusöögi käigus loosisin ära võistkonnad, kuhu kahjuks ei kuulunud Tõx, kes sööstis Emajõe kaldale automüüki sooritama. Tagasi lootis ta saada liinibussiga. Minu arust oleks ta pidanud sinna minema ka liinibussiga, sest see mees, kes rooli istus oli küll tavapärasest palju väsinuma olekuga. HÄBI-HÄBI ;-)
Võistkondi sai kolm:
Le Gend Aarne- I.Ilmar, Von, Albert, Gerda, Seeme
Kanepilaat - Markus,Pipi, Marko, Monna, Trebla
Ibumax 400 - Mari, Karl, Kurmet, Aare, Robin

Peale mõningaid ettevalmistusi, kus kõik omale õnged-ussid said ja lisaks veel iga tiim ka ühe unna, kõlaski esimene autosignaal, mis tähistas esimese kolmandiku algust. Kuna paate oli kaks, siis sai iga võistkond 2/3 ajast järvel püüda ja ühe tunni kaldal. Vahepeal oli lõuna ja teatevõistlus.
Kalapüügile omaselt tuli teatevõistluses erinevate abivahendite abil täpsust ja osavust ülesnäidates konkurentidest kiirem olla. Tuli pinksipalli reketil tassida, õngega pudelisse tabada, palli pumbata, palliga täpsust visata ja suuga vett kanda, lisaks oli kõigil võistlejatel võimalus nooleviske abil oma aega lühendada.
Kõige libedamalt läks see üritus Le Gend Aarne võistkonnal, kes oma 2:42,3 olid teistest peajagu üle. Järgnesid Ibumax 400 juba pea minutilise kaotusega ja teistele nippe reetes alustanud Kanepilaat pidi leppima 3. kohaga.
Lõunasöögiks valminud uhhaa oli omas headuses nagu ikka, peale mida oli üsna keeruline end jälle "merele" sundida. Siiski tegid kõik oma toimingud tublisti ära ja isegi viimasel kolmandikul sadama hakanud vihm ei peletanud võistkondi kaldale. Vürtsi lisas ilmselt kohalik keskealine naisterahvas, kes sörkides järve äärde saabus ja laksu ujumas käis. Kuivatas end ja jooksis minema.
Kalasaak oli mullusest tegusam, aga samas ka piisavalt erinev, et võitja selgitamine oli piisavalt lihtne. Kurmeti püütud haug oli kogu üritustesarja rekord, sest varem pole keegi 1,2 kg kaaluvat isendit kätte saanud. Kord on Oru landiga haue saanud, aga too oli kõvasti alla kilo. Kaalu ennustas kõige täpsemalt Trebla, kes hauge isegi kätte ei võtnud(kui ebaaus). Ibumax 400 võttis siis oodatult alavõidu ja muutis võistluse tasavägisemaks, järgnesid Kanepilaat ja Le Gend Aarne.
Edasi panime laagri kokku ja suundusime Lauri külla Margu maamajja, kus meid ootas saun ja telekas, kust näidati Eesti-Hispaania MM valikmängu otseülekannet. Ennustusvõistlus lükati kohe käima ja kuna Eesti oli hiljuti korraliku koosa saanud, siis julgemad pakkumised küündisid isegi 8:0 seisuni. Aga kõigepealt tuli viimane võistlus läbida ja selleks oli aliase vormis kalade tundmine. Üks võistkonnaliige püüdis teistele ilma kala nime ütlemata selgitada millise isendiga on tegemist. Margole üllatuseks läks see üsna libedalt. Lahkuma pidanud Aare ja Robini asemele tulid Emaene ja Sass.
Võitis Le Gend Aarne ja rebis Ibumax 400-st üldarvestuses mööda ning pani üldvõidu kotti. Kanepilaat leppis 3. kohaga. Aga sellel üritusel kaotajaid ei ole, kõik saavad suurepärase enesetunde ja portsu värsket õhku koos tervendava liikumisega(väljaarvatud Pipi).
Saunast naastes sai avastatud, et Ene-Sassi on kadunud ja teadmata põhjustel lahkunud. Kahju. Sass oli vist Russki Razmeri pudelilt järgnevat tegevust "harašo sidim" valesti tõlgendanud ja arvas, et see tähendab kodus olemist :-)) Loomulikult sai jalkale kaasa elatud, kus meie poisid tegid ilusa mängu, kuid kaotasid siiski 3:0. Ennustusvõistlus tõi võiduraha Kurmetile, Makule, Vonile.
Värske õhk oli oma töö teinud ja ka kõige kangemad mehepojad langesid nagu küpsed õunad, mina nende seas. Pealegi pidid paljud hommikul rooli istuma, seega joogiga liialdada ei saanud.

Hommikul panin varakult panni tuksuma ja pannkoogi orgia võis alata. Eelmisel päeval oli küll moos ostmata jäänud, aga Trebla tegi kiire käigu Põlgastesse ja tõi ära. Kui keha kinnitatud sai panime kodinad kokku ja läksime sõpradena laiali, et varsti taas kohtuda. 5. hooaeg sai kuidagi ikka tehtud. Loodan, et maja ehituse kõrvalt jääb uuel aastal piisavalt aega, et lihtsalt joomisele-rabelemisele ka mingit lisaväärtust juurde pookida. Talvel peaks aega olema, aga kevad-suvi-sügis paistavad tegusad tulevat. Seniks kõigile edu ja andke oma mõtetest ikka siin märku ka.
Pilte näeb endiselt http://www.tuum.net/~lotomees/nelikyritus/2008/