4. Päev – La cosa nostra

Hommikul sadas vihma ja see tõmbas meie sörkjooksule kriipsu peale. See jooks peab olema ka veidi nauditav.
Pärast hommikusööki otsustasime ikka sõitma minna, aga valisime lühema ringi, et soovi korral saaks koju ära keerata. Calvia ja Antratxi vahel olev mägi oli küll laskumisel üsna libe, aga saime vaikselt ikka alla. Port d Antratxi kandis panime ühest ringist vähe valesti ja sattusime kohutava seinaga silmitsi, 15% oli vähemalt nurka. Kuna tee oli märg, siis käis kets tõusul ringi nagu talvel jää peal. Seda hullem oli sealt tagasi laskuda.
Kui õige teeotsa kätte saime, siis edenes sõit hästi. Vihm hakkas tagasi tõmbuma ja vett tuli vaid rataste alt. Laskumistel hakkasid kiirused uljalt suureks minema ja ei võtnud kaua aega, kui seljatagant kostus kolakas ja lohisemise hääl. Pait alahindas ringteed ja lootis liialt rehvile, pealegi vaatas pöörde ajal tagasi ja nii see juhtuski. Õnneks luud ja kondid jäid terveks, vaid mõned marrastused, mis edasist treenimist ei seganud.
Kuna trenniga sai nüüd tavalisest kiiremini õhtale, siis tuli midagi ette võtta. Läksime Festival Parki odavat kaupa noolima. Mallorcal pidi Lloid-i tehas olema, ja selle firma toodang on siin palju odavam, kui mujal. Kaido krabas omale ühed nahktallaga tsimmikingad ligi, jube odavad olid, jälle alla 100 euro ;-)
Hiljem sõitsime niisama autoga ringi ja otsisime uusi vaatamisväärsusi. Varude täiendamine oli aktuaalne ja otsisime toidupoodi. Eroski keskus tundus normaalne valik olevat, aga hinnad olid siiski liialt kõrged ja otsustasime ikka suurde keskusesse minna. Põis punnitas ja San Miguel tahtis välja saada, otsisime mahalaadimiseks kohta. Diskoteek kuhu me Oruga sisse astusime oli vist remondis ja see koht ei sobinud. Läheduses seisev katlamaja korsten tundus hea valik olevat ja sinna suundusimegi. Kaido sai oma joa rutem jooksmam, mina veel kohmitsesin, kui eemalt kostus jäme hääl:“ La cosa nostra!“ Siin kohal sobib hästi edasist iseloomustama lause: „ Till püksi ja punuma“. Just täpselt seda me Kaidoga tegimegi. Küll oli üllatus suur, kui ehmataja korstna tagant välja astus. Pait raisk. Mida see võõrkeelne lause tähendas ei osanud mees öelda, aga kuse ehmatas küll kinni :-)
Kaubakeskuses saime jälle odavalt hakkama, jälle alla 100 sai terve käru täis kaupa ;-)
Õhtuks tegin kartuleid ja nuggitsaid kastmega, Kaido valmistas tomati-sibula salatit juba tuttavas vormis kapuuts peas ja prillid ees. Sibul on siin lihtsalt nii vänge, et võtab silmist vee välja.
Seni kui meie toiduga mässasime lasi nõudepesija (Pait) pool pudelit viina ära. Soetas omale odava raha eest 0,5 Smirnoffi ja kiitis seda lauataga. Poetas ka taas väikese mõttetera, mis meile hirmsasti nalja tegi. Jutt käis koduigatsusest ja sugutungist, unistati kuidas koju jõudes emaga laste eest kõrvaltuppa peituda. Ja kui lapsed segama tulevad, siis käratad:" Lapsed minge ära, issi tahab nokuga mängida!" Hiljem käis Pait isegi Alvaroga diskol, aga kuna olid seal vaid kahekesi, siis tulid nukralt tagasi. Meie üritasime netti pääseda, mis kuidagi ei tahtnud õnnestuda. Mingi müstika on siin sees, sest nett ei tööta, kui Pait on kõrval ja tahab hot.ee-d külastada. Nii kui mees tuppa ära läheb, hakkab ühendus tööle.
Kell tiksus armutult, pealegi pidi keegi öösel kella näppima ja seda tund aega edasi PANEMA, seega jäi uneaega vähemaks. Kaido jäi veel fuajeesse ja võtit tal polnud, aga oodata ka ei viitsinud. Panin mingi junni ukse vahele ja pugesin põhku. Uni tuli kiirelt.