6. Päev – Puhkepäev

Hommikul sai üsna ruttu selgeks, et sadu järgi ei jää, kuigi kell 7 oli kõik kuiv ja hommikusörk sai kenasti tehtud, seega otsustasime plaanipärase puhkepäeva varem ära pidada. Hakkasime sihitult linna suunas liikuma, plaanid tekkisid sõidu käigus. Kindel eesmärk oli küll külastada paari rattapoodi, mis trenni käigus silma olid jäänud, aga muu oli lahtine.
Spessu kaubaga hiilgas esimene pood küll kõvasti, aga hinnad ei saanud läti ZZK vastu. Küll oli palju silmailu, ntx valge XTR cränk, mõned udukerged jooksud ja muud carbonkama. Olts kui vana Srami kummardaja ostis omale firma sümboolikaga termotagi, mis sobib suurepäraselt ka linnas kandmiseks. Pait parandas oma jalgade veepidavust ostes Spessu kingakatted, teised lisasid ostunimekirja veel pudi-padi, mina lahkusin vist ainukesena tühjade kätega. Kiibitsesin pikalt Scotti kirjadega lenksu ees, millega ka stemm ühes tükis oli, 3000-se asja eest küsiti pool hinda, aga rahast hakkas kahju ja pealegi oli hirm selle ees, et mis siis saab, kui stemm pikk on, too oli 120.
Edasi põrutasime Binissalemi, kus varem juba ratastega käisime, seal hakkasid mehed agaralt kingi proovima. Olts läks ühtede peale leili, aga puudus vajalik number. Kuna linnas asuvas sama firma poes pidi suurusi olema, siis jäi plaani seda hiljem külastada.
Käisime ka mingis kloostris, kus mööda libedaid kive kuhugi kõrgele risti juurde ronisime, sest targemat meie ajud seal teha ei osanud, muuseumi ju ikka ei lähe :-)
Nüüd oli kõht juba üsna tühjaks läinud, oli vaja leida söögikoht. Küll oleks tahtnud samas Sole Mio restos süüa, kus mullugi, aga hästi ei mäletanud kus too asus ja läksime esimesse ettejuhtuvasse. Oli üsna šikk koht ja hinnad ka vastavad. Minu ja Kaido kanarind maksis 11 euri, Paidu ja Alvaro jänes maksis 1 euri vähem, Olts käis mingite kontide eest välja lausa13 raha. Kohalik vein oli küll super ja eelmänguks pakutud saiakesed küüslaugukastmega kadusid hetkega kõhtu. Silmailu ja kommenteerimist jätkus ettekandjate aadressil, kes seal ringi siblisid, mehed jäävad ikka meesteks ;-)
Edasi liikusime tagasi linna poole, et leida rattapood, kus Oltsi välja valitud kingad asusid. Keerutasime tulutult linnas ringi,kuni lõpuks suvaliselt mehelt abi palusime. Too oli lahkesti nõus ees sõitma ja näitas meile otsa kätte. Meil küsiks selline kantpea välimusega kapp Lasnamäel kandilises eesti keeles: „ Tappa on-raha tahad“.
Pood oli võrreldes väikelinna poega ikka väga väike, linnas pole ruumi laiutada, suurus maksab. Kahjuks kingad ikkagi ei sobinud ja jäid riiulile uut klienti ootama. Ise kiibitsesin üht kiivrit, mis lausa klubi riietega sarnases värvitoonis oli, aga taas sai väike kooner minu sees võitu ja ka see ilus asi jäi edasi tolmu koguma.
Nüüd teisel katsel saime siis selle Portopii poe külastamisega hakkama, kust me üsna kiirelt läbi jooksime ja vaid Carre fourist ostud sooritasime, toiduvarud tahtsid täiendamist. Tagasi välja saamiseks tuli pikalt autot otsida ja tõkkepuu ei tahtnud ka kuidagi avaneda. Lõpuks tuligi mingi vormikandja ja lasi meid läbi.
Kodus tegime kiirelt pastat vorsti ja juustuga, loputasime selle veiniga alla, maadlesime veidi internetiga ja magama. Uinusin jälle nii sügavalt, et ei kuulnud kuna Kaido tuppa tuli.