Kevadlaager Mallorcal

See reis ei ole küll otseselt meie neliküritusega seotud, aga 4 tegelast, kes on aktiivselt üritustel osalenud on siin esindatud.
Kuna mullu sai peredega Mallorcal käidud ja mälestused olid head, siis otsustasin taas samasse kohta treenima tulla. Gerda sel aastal loobus, sest tahtis suvel pikemalt puhata.

1. päev

25. märtsil kogunesime Tallinna lennujaama, et 2 vahemaandumisega kohale jõuda. Estonian Air oli oma kokkuhoiupoliitikaga lennuplaanid segi löönud ja meie ideaalne plaan 5 h kohale jõuda venitati 11 tunnile. Kõigepealt lendasime Stockholmi, kus meid topiti mingi jubeda raudlinnu sisse, milletaolist ma küll varem kohanud polnud. Juba sisenedes näitasin Orule, et vaata millised labased presendist tavotised uksetihendid uksel on, lennuk peaks ju midagi ülimoodsat ja kõrgtehnoloogilist olema. Mootorid kinnitusid kere külge ja asusid sabas, kuhu lennufirma ka meile juhuslikult kohad oli broneerinud. Kui aknast välja vaatasin, siis paistis sealt suur punane mootor. Seni kuni need punased junnid vaikisid oli kõik veel talutav, tühja see vaade, aga sel hetkel, kui piloot mootorid tööle venitas saime aru, et reis ei tule lihtne. Meeletu lärm ja vibratsioon ei lõppenud ka siis, kui mootor täispööretel töötas, pealegi tegi vasak mootor sellist häält nagu auto, kui tal üks pott ei tööta ja löriseb, et tuure üles saada. See podin küll täispööretel kadus, aga müra oli jube. Õnneks meenus mulle, et olin Mari iPod Nano kaasa võtnud, nupud kõrva surudes ja hääle valjuks keerates sai seda müra veidi leevendada. Muide stjuuardessidel olid samasugused kollased kõrvapunnid nagu meil kunagi katlamajas jagati ja varuväljapääsu juures oli neil vineerist klapptool :-)
Kuigi eelnevalt mainitu oli üsna jube ja harjumatu, siis õhkutõus ja maandumine olid küll väga sujuvad ja mugavad.
Frankfurdis oli ilm vihmane ja külm, korraks pidime ka õues käima, sest lennukilt tuli bussiga terminali sõita. Küll see lennujaam oli ikka lahmakas. Muide ühest terminalist teise tuli rongiga sõita.
Oskasime mingi tädi juhatamisel valest passikontrollist läbi minna ja edasi algas suur seiklemine mööda hiigelsuurt hoonet. Lõpuks taipasime, et kui tahame chek in-i saada, siis peame passikontrolli ja tolliametnike kadalipu uuesti läbima. Kuna kohvrid olid meil Tallinast nii saadetud, et me neid vahepeal välja ei võtagi, siis nendega muret polnud, aga käsibagaž tuli ikka uuesti ette näidata. Minu kott paistis röngenis nagu mingi pomm. Palju oranži massi ja mingid kaablid. Tegemist oli arvuti juhtmetega ja igasuguste energiabatoonidega. Kogemata oli kotti ununenud ka suuõhuvärskendaja balloon. Tolliametnik lasi törtsu korgi sisse, nuusutas ja tõdes, et tegemist on hea lõhnaga ning pani kotti tagasi. Järgmisena tuli Olts ja pidi ametnikule kõvasti selgitama, mis asjad on pedaalid ja milleks on kuuskantvõtmed.
Kuna me pääsesime nüüd õigele poolele ja saime vabalt hakata lennukit ootama, siis otsisime söögikohta, kus keha kinnitada. Kahjuks olid kõik magusad söögikohad mujal ja meil tuli leppida vaid ühega, mis läheduses oli. Mingi supi ja pitsa ikka sai.
Järgmine lennuk Frankfurt-Palma de Mallorca liinil oli tõeline üllatus. Airbus 380 oli üsna hiljuti tehasest välja sõitnud. LCD ekraanidega varustatud ja nahkistmetega sisustatud lennuvahendis pakuti isegi tasuta näksimist ja jooki. Eks me ikka kasutasime seda võimalust, kuigi kõhud olid Frankfurdis täis pugitud.
Maandumine Palma lennujaamas oli palju rahulikum, kui mullu, siis tahtis tuul lennukit 15 minutit kuhugi mujale maandada. Kuna tuul oli tagant, siis jõudsime sihtpunkti 30 minutit varem. Auto saime kiirelt kätte. Oli teine küll veidi kriibitud, aga tegime pildid, käisime küsimas, öeldi, et pole probleemi. Muide tellisime bensuka, aga saime diisli.
Natuke võttis aega, kuni jõudis kohale ka Oltsi toakaaslane Alvaro, aga lõpuks kella kaheksaks olime hotellis. Tuba oli selline nagu ootasime, positiivseks üllatuseks oli fuajees leviv wiffi. See küll jukerdas vahel, aga hea ikka.
Tegime kõrval restos praed ja saime Teedu käest oma ajutised sõiduvahendid kätte, millised ta Margoga juba varem ära oli toonud, sest järgmisel päeval ei pidavat laenutuses meest kohal olema. Saime klubi värvides rohelised carbon raamiga Meridad. Täitsa talutavad riistapuud. Natuke siblimist ja kolisime ära kotile.