Kojusõit

Õhtul pandud äratus igatahes ei töötanud ja see, et ülesse ärkasime on Matu süü, kuna tal käisid köhahood ja palavikust tingitud higistamine ajas teda jooma. Siinkohal oli muidugi hea, et me üles saime. Hommikuks jäetud munadest keerutasin omleti kokku ja kiiruga pisteti see põske. Kohvi võtsime hulgi kaasa ja peale viimaste pakkide peale toppimist alustasime tagasiteed.
Öösel sadama hakanud lörts oli tee lumesodiseks muutnud ja tagatipuks jäime kohe ka 2 lumesaha taha kinni, kui tanklasse keerasime, et sinisele bussile rehvidesse õhku lisada. Nood vajasid igal päeval natuke juurde pumpamist. Ei tea, kas on viga velgedes või sattus reisil midagi ühe külje alt läbi, aga mõlemad juhipoolsed rehvid vajasid pidevat jälgimist.
Õnneks läks ilm soojemaks ja lörtsist sai vihm, see lubas veidi pingevabamalt kimada.
Tagasiteeks valisime marsruudi üle Viini. Kuna Saksas sai tulles kiirteel mökutatud ja taolise ilmaga oli sama stsenaariumit oodata, siis sellest ka taoline valik.
Üldiselt muretult kimasimegi, liiklus soosis kiiret edasiliikumist. Kasutasime sel korral uut taktikat. Kui varem vahetasin end roolist ära alles siis, kui väsinud olin, siis nüüd tegime seda tihedamalt, ca iga 2-3 h tagant. Mõni vahetus venis 5 h pikkuseks, aga siis ei olnud ka väsimus probleemiks. Suurema peatuse tegime Poolas mingis grillis, kus hiigelsuur praad serveeriti ja kõhud punni täis söödi. Õhtul krabasin ka kusagilt fassolka ligi, ilma ei kannata Poolast lahkuda.
Alles pärast Varssavit tabas meid esimene tõrge, kui kiirtee Bialystokki oli kinni ja autode saba ulatus kilomeetriteni. Olavi hoiatas meid telefonitsi ja juhatas ka kuidas sellest mööda saab. Meie möödumine aga venis veid ja lõpuks kui suurele teele jõudsime oli kogu mass lahti päästetud. Tõsine tegemine oli peateele pääseda. Ostrow Masis kogusime end kokku ja kuni Augustovini maadlesime teeoludega. Hiljuti maha sadanud lumi oli tee ära tuisanud ja sahk polnud kõike korralikult ära tõuganud. Pärast Augustowit läksid tingimused paremaks.
Kui Suwalkis piiri ületasime ja paagid täis tankisime, siis kobisin kõrvalistmele ja Leedut ma ei näinudki. Kui ärkasin oli juba Läti. Sõitsin Riiast läbi ja veidi edasigi veel, aga 90 km enne kodu enam ei jõudnud, pilt ujus ees, kupatasin Lobamoka rooli. Kui silmad avasin olin katlamaja ukse ees.
Kantisime asjad ümber ja suundusime sauna. Sass tegi töö juures sauna, sai reisimustuse maha küürida. Tõin Peetri pitsast kaks suurt perepitsat ja muud näksimist õlle kõrvale. Mehed maadlesid Sassi poolt Hennile toodud Gösseri õllevaadiga, aga korralikult selle voolikuid tööle ei saanudki
Saun oli mõnus nagu alati. Vaikselt vajuti laiali. Meie käisime veel vaatamas, kui palju ehitajad maja valmis on saanud. Päris maja kuju on juba. Praegu on selline rammestus sees, et vist magan paar tundi ja siis alles hakkan busse koristama. Homme pean need puhtana üle andma. Opelist tuli igatahes õlle haisu, keegi purustas ühe pudeli põrandale. Shit, seda annab küürida. Aga järgmiste tegemisteni. Praeguste plaanide kohaselt peaks selleks olema kevadlaager Hispaanias.