Hispaania kevadlaager 2010

Kehvad ajad sunnivad oma tavapärase elurütmi jätkamiseks rohkem pingutama ja erinevaid skeeme välja mõtlema, et jumala pärast midagi tegemata ei jääks. Teiste kaaslastega arutades jäi kõlama, et sel korral tahetakse rohkem päikest saada ja seepärast jäi Mallorca kõrvale. Pöörasime pilgud lõuna poole. Marbella oli see kant, kus tundus meile sobiv kliima olevat. Et riske veel maandada valisime ööbimiskohad 40 km veel Gibraltarile lähemale. Virgo, Oliver jt. broneerisid elamise otse Estepona kesklinna, meie nii suurt saginat ei tahtnud ja valisime elupaigaks Bermuda Beach-i nimelise apartmenthotelli, mis asub Esteponast 3 km kaugusel. 2 kuue kohalist kõigi mugavustega apartmenti peaksid meid seal ka ootama. Hind tuleb ühe inimese kohta veidi üle 2500, sama oli ka Mallorcal.
Nüüd oluline muudatus, mis eeldavalt meie eelarve madalal peaks hoidma, me sõidame kohale mööda maad, autodega.
Koputasin kulud ühe sõiduki kohta kokku ja koos kiirteemaksudega jäi see 7 k kanti, . Jagasin ja liitsin ja mida veel, kokku tuli uskumatu number, alla 5 tuhande. Mallorca miinimum oli kusagil 10 kandis.
Mõttekaaslasi hakkas kohe lisanduma. Lasse, Olavi, Pait, Kaido, Ülar ja Maris olid kohe nõus, lisaks liitusid meiega ka Kepsa, Janis ja Tõnis. Olavi tahtis kindlasti mööda maad tulla ja Prantsusmaa teeolud oma silmaga üle vaadata, aga kuna seltskonnaga liitusid Ero ja Kristjan ja nemad polnud varem lennukiga reisinud, siis jäi Olts neile seltsiks. Igatahes oli koos Tallinnast tulevatega meid juba üle 20. Viimasel kuul teatas oma osalusest ka Ahti koos tüdruksõbraga.
Minul oli väike probleem, sest Gerty on üsna suureks paisunud ja ähvardab kõige magusamal laagri ajal sünnitama hakata. Arstid määrasid ultraheliga tähtajaks 05.04, seega tuleb varem kodus olla. Mingi teine haiglatädi pani jälle uueks ajaks 01.04 (naljanumber :-))), sisimas loodan, et ta jõuab ikka ära kannatada. Olen alati juures olnud, ei tahaks ka sel korral puududa.
Kuupäevadeks valisime siis 11-29.03.2010.
Ma üritasin küll leida bussi, kus on vähemalt 5 istekohta ja suur kaubaruum, et ei peaks käruga minema, aga tuttav, kellel selline Citroen olemas on, oli sunnitud bussi just vahetult enne reisi remonti viima. Parem ikka käruga minna, kui kahtlase bussiga minna.
Veidi oli tõrkeid Paidul ja seega sattus tema kaubaruumiga Vito saamine küsimärgi alla, aga ühiselt saime mõnedele probleemidele leevendust ja Pait&Vito olid pundis.