kolmapäev, 22. juuli 2009

6. päev - Puhkame

Kuna külmikusse oli kogunenud piimaperasid ja mune ka jagus, siis tegin hunniku pannkooke, mille kõrvale sai mekkida vinnutatud liha, mille majaperenaine meile toonud oli. Matu sai omale mängimiseks torbikutest torni, tühine asi, aga näitab võõrustajate suhtumist.
Perenaine ja tema ema koristasid maja ära ja tunnistasid, et toad pole iial nii puhtad olnud, kui külalised sees on.

Pärast hommikusööki läks Silver  mägedesse, aga meie tegime vaba päeva. Päike paistis ja ilm oli palav, lösutasime niisama väljas. Kuigi Gerty oli eelmiste päevadega end

näost peediks päevitanud viskles ta ikkagi teistega koos lavatsil, et jumet juurde saada. Mina päikest eriti ei seedi, sest lähen kohe punaseks ja nahk kipitab pärast pikalt. Siiski täitsin blogi väljas lootes, et midagi hullu ei juhtu. Paraku sain oma laksu ikka kätte ja õhtuks oli kõht roosa nagu põrsal.

Mingi idee oli tõstukitega kohalikke tippe vaatama sõita, aga me ei otsinud piisavalt ja sõitsime Mühlbach-st hooga läbi Prixeni peale. See on suurem linn, kus kaubandust ka veidi rohkem.

Linnas nägime üht eesti numbriga Audit, aga liiklus oli tihe ja ei hakanud seisma jääma, et uurida kellega tegu. Käisime mõnes poes ja ühtlasi ka täiendasime toiduvarusid.

Kuna hommikul netis käies lugesin, et Võrus sai keegi mootorrattur surma, siis helistasin igaks juhuks Matile, et kontrollida kas Hendrikuga ikka kõik korras on. Heinzuga oli kõik hästi, aga kahjuks oli hukkunud tsiklist hea tuttav Rommi. Nutt oli kurgus, kui kuulsin. Selline rahulik ja lõbus sell oli, viskasime alati nalja, kui trehvasime. Rohkemat praegu ei teagi vaid, et üks mu endine töökaaslane olevat tagasipöördel ette sõitnud ja kokkupõrke järel olevat Romm nii halvasti lennanud, et ju siis miski murdus. Kurb, väga kurb.

Kuna õhtul olime õhtusöögile kutsutud, siis helistas Silver, et ostaksime pererahvale mingi kingituse, kuidagi nõme ilma kingituseta minna. Tegime siis mingi alkoholi poe juures peatuse ja ostsime musta Johnny Walkeri. Muide 0,75 l Jägermeister maksis poes vaid 11 euri, see on sama, mis Selveris laadapäevadel.

Kodus joonistasime pererahvale ka väikese kaardi, kus Eesti lipp peal ja pöördel mõned olulisemad sõnad tõlgitud.

Õhtusöök polnud küll selline nagu me ootasime, sest kohal olid kõik, kes samal ajal majades elasid. Me arvasime, et tehakse selline eraldi istumine. Söök oli muidugi 5 käiguline, kusjuures Silver lükkas juba peale kolmandat käiku piduri peale ja loobus.

Alustuseks toodi pasta, siis salat, mis oli mõeldud järgneva liha ja juurviljavaliku juurde.

 Lihalaua jaoks oli elu jätnud vähemalt üks vasikas ja tosin kana. Seejärel oli magustoidu kord, milleks pakuti paneeritud õunakettaid jäätisega, hiljem saabus ka kohvi. Kogu seda hunnikut aitas alla loputada talu omanimeline vein ja karsklastele serveeriti värsket õunamahla, mis ka kohapeal pressitud. Mõnel võttis see vist kaane alt.

Kui me kurguni täis söönutena koju veeresime ja teleka ette maandusime, siis avastasime, et Prixenis toimub juunioride MM kergejõustikus ja meie poolt ka mõned mehed kohal. Eurosport kandis seda üle. Taavi Sarapuu sai 8 võistluses 5. koha ja Rasmus Mägi jäi 400 m tõkkejooksus finaalis eelviimaseks. Eks see Audi nendega seotult seal linnas ka vast oli.

Täissöönud kehad vajutasid madratsisse palju suuremad lohud. Enne uinumist mõtlesin veel, kui äkki võib ikka kõik lõppeda, aga väsimus võttis varsti oma ja uni murdis halastamatult.

Kommentaare ei ole: