Hommikul oli väike peavalu. Panin riided vaikselt selga, et mitte Lasset äratada, kuigi mu äratskell ta juba ärkvele ajas. Vaikselt libistasin end toast välja ja avastasin, et Pait on ikka ka üleval. Täpselt kell 7 astus ka Trebla kõrvalmajast välja.Jooksime katsetuseks sõiduteel, liikusime mererannas, turnisime mööda mäge üles ja venitasime pool tundi täis. Trebla ja Pait ülbitsesid oma madala pulsiga. Nende 120 tähendas mulle 140.
Tagasi jõudes magasid teised ikka veel sügavalt. Lõin munad potti ja koos piima ja jahuga keerasin pannkoogitaigna kokku. Pann oli küll armetu ja tahtis keskelt kõrvetada, aga sai hakkama, küpsetas üsna kiiresti. Virn sai nii kõrge, et teised kõrvalmajast said ka söönuks.
Treening planeeriti kella 12-ks ja tahtmine oli teha pikk tasane ja rahulik sõit. Käisime Lassega Estepona i-punktis ja saime sealt mõned kaardid ja marsruudi soovitused. Natuke tõusu võeti ka ikka plaani.
Alustasime nagu eelmisel päevalgi ja hakkasime kohe ronima. Peagi hakkas punt tükkideks rebenema, aga tipus oodati kõik ikka järgi. Kaardil olev sinka-vonka osutus hoopis laskumiseks, kuigi me arvasime selle tõusu olevat. Aga ega tõusu seepärast vähe ei olnud. Kui Mallorcal enamus mägesid on rohkete serpentiinidega, siis siin kulgeb tee pikemalt ja järsemalt üles.
See võtab jälle puhkust vähemaks, hingetõmbe pause pole enne kui üleval.Kusagil avastasime, et olime kaarti veidi valesti lugenud ja hoopis teist teed üles sõitnud, aga see plaane ei muutnud, trenn tuli ikka 4 tunnine. Lõpu osa oli laugem, aga tuuline, väsinud kaaslastel ei olnud sealgi lihtsam. Kedagi maha ei jäetud, kõik toodi tervelt koju. Õhtul mõned arvasid, et järgmisel päeval liituvad Ülari ja Marisega. Kokku sai 98 km, 1500 tm ja kadus üle 3000 kcal.
Kuna poed olid pühapäeval kinni, siis sööki naabrid jälle ei saanud. Meie Kepsaga leidsime läheduses tasuta wiffi leviala ja istusime tunnikese seal.
Sain peret näha ja lastega rääkida. Mari-Liis oli just N14 vanuses Eesti Meistrivõistlused võitnud, teatevõistkonnaga olid kõiki tugevaid edestanud. Mullune võitja Karupesa Team koos Anette Veerpaluga jäeti teiseks. Tubli.Makaronid vorstikastmega ja San Miguel täitsid kõik õhtused vajadused. Südaööl sain kotile. Hommikul jälle jooksma.
Lõppu ka Paidult üks mõttetera: "Pigem karta, kui hiljem natuke kahetseda"
2 kommentaari:
Sul on mingi pannkoogifetish. Leidsin 3 pilti su blogist. Aga noh, khm põh mm - Teel selgus, et nad olid hommiklu Riias lennukist maha jäänud ja seejärel hädatapuna ülikallilt läbi Stockholmi Malagasse lennanud. Ühe otsa pilet läks maksma sama palju, kui edasi-tagasi piletid kokku. Julm.
Igatahes olid nad üsna frustreeritud, pealegi polnud neil süüa ega juua. Trebla ja Janis ootasid neid vaid ühe viineriga :-)
Seal oli otsustamise koht, et kas kõik kukele saata või kõvasti juurde maksta. Kooliraha läks küll paljuks.
Pannkook on jah kuidagi pidevalt pildis, hakkan vahelduseks moosi pildistama :-)
Postita kommentaar