Sadumaso.

Äratuskell polnud veel tirisenud, kui üles ärkasin, sest Lasse kolistas peldiku uksega. Oli teine eile veinipudeli otsa komistanud ja kogu sisu kogemata alla neelanud. Magama jäädes pidi käega põrandast kinni hoidma veendumaks, et voodi ikka paigal seisab :-)
Tahtsin juba riietuma hakata, kui Lasse ütles, et vihma kallab täiega. Vaatasin aknast välja ja veendusin, et see ilm mind küll välja ei kutsu. Trebla ütleb selle kohta, et ta hommikul dušši all ei käi. Panin kella veidi hilisemaks tirisema ja keerasin teise külje.
Väga kaua mõnuleda ei saanud, sest oli ju pühapäev ja pannkoogid vajasid tegemist. 2 tundi päevast jälle sisustatud. Ostsime mõned päevad tagasi uue panni, sellega oli palju parem küpsetada. Pärast küpsetamist oli küll põhi kõver, aga eks oli odav pann ka, vist 4 euri vms.
Kui Ülar&Co läks hoolimata vihmast sõitma (vot sulle harrastajad), siis meie hakkasime väljasõitu edasi lükkama. Kuna mõnel mehel(ma ei hakka näpuga näitama, aga teate isegi kes) oli paha olla, siis see pikenenud taastusaeg kulus kohe marjaks ära. Kepsa soigus veidi tõbisena ringi, mina kasutasin vaba aega blogi kirjutamiseks ja netis surfamiseks, Pait magas nagu ikka. Hämmastav kui palju ta magab, tagasiteel ei julge teda enam rooli lubadagi ;-) Kui on kuhu rooli lubada, sest bussil on paras vibra sees, äkki ei kestagi ära. Olavi arvab, et on kardaanirist minekul.
Kummalisel kombel avaldusid nüüd Paidus ilmaennustaja võimed. Pääsukesed, keda vaid tema nägi lendamas (väidetavalt avakosmoses) andsid oma tiirutamisega teada, et sadu lakkab kell 2 päeval.
Täpselt nii juhtuski ja kell 3 saime lõpuks sõitma mindud. Taevast enam sodi ei tulnud ja teed hakkasid ka kuivama. Pakkisin end veidi üle, juba üsna alguses hakkas palav. Viskasin sääred ja tuuletagi maha, kohe hakkas parem. Pait marineeris kilekaga kogu trenni. Üldiselt hoidsime tasast profiili, plaanis oli üle 3 h trenn. Muidu igavasse kerimisse lisasid vürtsi Oltsi rehvi purunemine ja kohalike ratturite meeleheitlikud võitlused oma koha eest päikese all. Üks vana vajus meile selg ees gruppi ja kummalisel kombel jäi ühel pikemal laskumisel maha, aga peale seda kiirendas kogu grupist mööda ja siis lasi jala sirgeks. Teine mees oli veidi noorem ja hästi edeva varustusega. Cosmicu jooksudega Ridley-l oli imepeenike carbonist sadul peal. Vist liiga peenike, sest mehike tsiksis pidevalt püsti pedaalidel. Mees ei tahtnud ka kuidagi grupis püsida ja tõmbles küll ees, küll taga. Maha ta igatahes lõpuks jäi. Koju jõudes sai 3h täis ja meie Paiduga keerasime maha, Lasse ja Olts koos teistega läksid veel peale kruttima.
Kuigi Ülar oli ratast vannis loputanud, jätkus sooja vett ka teistele.
Pasta ja hakklihakaste söögiks peletas esmase nälja, hiljem lubati kala grillida. Mängisime kaarte ja kogusime veinist-õllest julgust ning läksime seejärel Esteponasse kaasmaalastele külla. Eelmisel õhtul kutsuti meid sinna kala grillima.
Väravast me sisse ei saanud, aga Ahti ronis üle aia ja tegi luugi lahti. Hoov ja tuba olid pimedad. Tundus, et meie kulul tehti nalja. Hetkeks käisid ideed läbi, et peidame nende rattad ära vms, aga keegi ei viitsinud jamada. Otsustasime, et kutsume nad homseks enda juurde ja läheme ka siis kuhugi kodunt ära :-)
Kuna hoog oli juba sees, siis silmasime ringi, et kuhugi maanduda. Eelistusteks oli piljardilaud. Paraku ringisõitmine tulemust ei andnud ja lõpuks jõudsime ikka koju. Täna venitati isegi kitarr kotist välja ja naabrid said tunnikese unelaulu kuulata. Paistavad üsna kõva närvikavaga naabrid olevat, sest kogu oldud aja jooksul, mis me siin lärmanud oleme, ei ole keegi hädaldama tulnud. Eilne laulmine ei olnud just kõige vaiksem, aga midagi kriiskavat ka mitte. Kella 1 ajal läksime magama. Järgmised 2 päeva pidid väga palavad tulema. Lahe.