esmaspäev, 29. märts 2010

Vein on salakaval jook.




Hommikul läks veidi rabelemiseks, sest olin eelmisel päeval laianud ja lubasin sünnipäevalaps Karmenile pannkoogid organiseerida. Pait magas riietega, diivan oli lahti tegemata, kõrval põrandal oli pistaatsiapähklikoorte hunnik. Kes neid krõbistas ta öelda ei osanud. Mõne hetkega oli ta riides ja sörkisime raja kiirelt läbi.
Tagasi jõudes keetsin pudru ja kohvi valmis, praadisin mõned koogid ja viisin need ära. Maja oli haudvaikne, seega panin kausi ukse taha.
Läksime juba 10 trenni, et hiljem jõuaks midagi muud ka peale sõkkumise teha. Valisime tasasema profiili. Pait katsetas omal nahal anaeroobset joovet ja pidi kõvasti pingutama. Eelmise päeva mägedekunnist polnud jälgegi. Omal oli mul küll jalg päris hea, vorm hakkab tulema. Janis liigub ka üsna teravalt, äkki saab veel asja, kui kevadkülm ära ei võta. Tagasijõudes käisime jälle kaaslasi koju saatmas.
Kõik läksid basseini juurde päevitama. Mina loobusin ja läksin autole tagatule pirni otsima. Selleks tuli võtta ette pikk sõit Algecirasesse, kus varem olime palju poode näinud. Kohalikud autoesindused ei üritanudki aidata. Kohe kui ütlesin, et pole Seat või Renault, siis kadus neil asja vastu huvi. Nende kahe margi esindused meie linnas vaid on.
Algecirases silmasin Fordi esindust ja kuna Mazda kuulub Fordiga ühte kontserni, siis lootsin, et mõni pirnike ikka sobib. Enne pidin küll siesta ära ootama, aga õnneks polnud vaja palju passida. Pirn oligi olemas ja kuna sain kiirelt hakkama, siis kondasin ka kohalikes outletides. Sain 9€ eest korraliku kapuutsiga pusa.
Koju jõudes tegin kiirelt kanalihast kastme ja juurde makarone. Vein aitas sööki alla loputada ja seda kulus kuidagi palju. Vaatasime arvutist Adventurelandi ja nosisime pähkleid.
Ülar sõitis sisse ideega Oltsi tuppa Aliast mängima minna, Nii tegimegi.
Mängu käigus tekkis idee, et viimased võiksid karistuseks merre ujuma minna. Olts küll üritas advokaatidega mängureegleid väänata, aga kaotusest see teda ei päästnud. Tegelikult oli tal isegi õigus, aga või sa veininapsusele vastasele selle selgeks teed. Igatahes kaotus oli aus ja Brigitta ja Olts pidid end kargesse vette kastma. Üsna tublid lained olid, aga ära nad selle tegid. Meie vaatasime lõdisedes pealt.
Kell oli armutult tiksunud ja näitas juba 5 hommikul, krt kuidas see küll juhtus. Voodisse sukeldudes uinusin sekunditega.

1 kommentaar:

Vigurivänt ütles ...

Nagu näete panin sel korral pildi vaid moosist ;-)